Lehekülje menüü
Polls
Kuidas hindad minu lehekülge??
Kokku vastuseid: 6
Valikud
Minu artiklid [4]
Tag Board
Hääletused
Kuidas hindad minu lehekülge??
Kokku vastuseid: 6
Statistika

Maksimum sees olnud: 1
Külalised: 1
Kasutajad: 0
Neljapäev, 2024-11-28, 8:48 PM
Welcome Guest

Publisher

Main » Articles » Minu artiklid

300 täispikka filmi ühele CD-le ?!?!
Alles see oli kui räägiti, et tehniliselt on juba võimalik toota 500GB suuruse mahutavusega DVD-sid. Nüüd on tulnud uudis Novatorilt, et pole kaugel enam see aeg kui on võimalik plaadi suurus tõsta 10 terabaidini.

Austraalia teadlased on leidnud viisi, kuidas valmistada andmekandja, mis välimuselt ja mõõtmetelt sarnaneb DVD-plaadile, kuid suudab mahutada umbes 10 000 korda suurema koguse informatsiooni.

Swinburne’i tehnoloogiaülikooli teadlaste sõnul võib uut tüüpi andmekandja jõuda turule kümne aasta pärast. Suurema mahutavuse tagab nanotehnoloogia ja valguse polarisatsiooni kasutamine. Teadlased on uue andmekandja arendamiseks löönud käed Lõuna-Korea elektroonikahiiu Samsung Electronicsiga.

Praegu on teadlaste käsutuses esimesed plaadid, millele saab salvestada 1,6 terabaiti infot, kuid mahtu peaks saama suurendada vähemalt 10 terabaidini. Praeguse salvestuskvaliteedi juures lubaks selline maht kirjutada ühele plaadile umbes 300 täispikka filmi, kirjutas Reuters.

Teadlased kasutasid kullast nanovardaid, et kasutada salvestamisel ka värvusi. Praegustele DVD-plaatidele on info kirjutatud laseriga, mis saadab välja vaid ühe kindla lainepikkusega kiirt. Nanoosakesed aga reageerivad sõltuvalt kujust erineva lainepikkusega valgusele erinevalt, mis lubab salvestustihedust oluliselt kasvatada. Artikkel uut tüüpi plaadist ilmus ajakirjas Nature.

Lisaks kasutati polarisatsioonitehnikat. Selleks kirjutati andmed kettale erineva polarisatsiooninurga all. Ideaalne polaroidfilter laseb läbi vaid ühes kindlas suunas võnkuva laine. Nii saab ühele kohale kirjutada mitu kihti infot, mis üksteist segama ei hakka. „Andmeid saab kirjutada kõigi polarisatsiooninurkade all,“ ütles töörühma liige James Chon. „Nii saab ühele kohale kirjutada ühe kihi 90-kraadise nurga all ja seejärel samale kohale järgmise kihi 0-kraadise nurga all. Andmete lugemisel eri kihid üksteist segama ei hakka,“ ütles ta.

Uus andmekandja on esialgu siiski veel varases arengujärgus. Üks peamisi probleeme, mille kallal tuleb töötada, on andmete salvestamise kiirus.


See on lahe, et tulevikus on võimalik suurem hulk asju ühele plaadile panna - aga mis juhtub siis kui see üks ulmeliselt suur plaat katki läheb või ära kaob? Oledki ilma väga suurest kogusest infost. Eks igal asjal on omad plussid ja miinused.


Source: http://google.ee
Category: Minu artiklid | Added by: Penuu (2009-06-08) | Author: Karl Penu
Views: 826 | Rating: 0.0/0 |
Total comments: 0
Name *:
Email *:
Code *:
Sisse logimine
Otsing